Soe soovitus hooletule šoppajale :)

Mulle tundub, et internetist ostmine on rahakotile tunduvalt ohtlikum, kui poes käimine. Poes hoian ma asja ikka mõnda aega käes, proovin selga ja vahel (harva) juhtub, et mõtlen isegi ümber. Kuid internetis šoppamine võtab paljudelt ära igasuguse reaalsustunde. Üks nendest olen mina. Vaatasin oma Paypali väljavõtet ja kuum jutt jooksis üle selja. Olen saanud selgeks, et üks asi on käia raha reaalselt välja, teine asi vajutada oma PIN-kood ja kolmas ehk kõige ohtlikum: PayPalis poosetada. 

Eestis on netipoed teinud minu jaoks šoppamise väga kergeks. Ma lihtsalt ei osta meie netipoodidest mitte midagi, sest saatmiskulu on sageli suur ja tasuta hakatakse oste saatma alles siis, kui oled kulutanud kas 30 või 50 eurot. Kui korraks kroonides mõelda (väga vanamoeline, ma tean), siis on need summad üldse ulmelised. 

Üks netipood, kust ma olen aastaid kosmeetikat tellinud, on Feelunique. Seal on alati pakkumised, millest on võimatu ära öelda ja kuigi pakk tuleb kohale kolm nädalat (ma olin kord juba ära unustanud, mis ma endale tellisin), siis see on olnud minu kõige eelistatuim netipood. Üks suur pluss oli Feeluniques veel - nimelt alates 15 eurost oli Eestisse ostude saatmine tasuta. Nüüd on see summa tõusnud hopsti 40 euro peale ja teate mis! Kokkuvõttes võidab sellest minu rahakott. Oma Paypali väljavõtteid uurides vaatasin, kui lihtne on mul olnud käia välja muudkui 15, 15, 20 ja 25 eurot, millest saab märkamatult kokku 150 eurot. Hetke emotsiooni ajendil olen ma kogu aeg endale Feeluniquest pakikesi tellinud. See kõik muutus väga hiljuti, kui tasuta saatmine tõusis 40 euro peale. Esiteks olin ma solvunud! Teiseks olin ma pahane. Kolmandaks otsustasin, et mis seal ikka, edaspidi tellin vähem. Nädalavahetusel ostsin sealt mõned tooted nagu Rimmeli mati punase huulepulga, TIGI šampooni ja palsami ja veel üht-teist, mida jagan siis, kui pakk on kohal.

Siin on minu soovitus hooletule šoppajale: kui leiad netipoest asja, mida soovid, lase tal ööpäev ostukorvis olla. Kui seda hommikul ikka soovid, ära osta, oota õhtuni. Kui õhtul hing ikka rahu ei saa, osta ära! 

Milliseid netipoode teie külastate ja kus on teie meelest parimad pakkumised?

Mida nädalavahetusel lugeda?

Ma ootan igat nädalavahetust justkui laps, kes ootab oma sünnipäeva või jõule. Ma armastan pikalt magada ja vahel tulen voodist alles keskpäeval välja. Mulle meeldib voodis kohvi juua ja võileibu süüa ning ma ajan sellega alati oma elukaaslase hulluks, sest ta kardab, et leivapuru võib linade vahele sattuda. Veel hullem on kui ma maabun voodis mõne muffiniga, siis on hädakisa taevani. 

Kuid üks, mis meeldib meile mõlemale, on voodis lugemine. Meil on oma tahvlid ning sealt me loeme uudiseid ja e-raamatuid. Kui mõnes väljaandes on midagi eriti põnevat, saame seda vahetult teineteisega jagada. See teeb laupäevahommikud nii ilusaks. Mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin välja, et miks mitte jagada ka teile linke, mida olen jõudnud lugeda ja mis võiksid ka teile huvi pakkuda. Vastu ei soovi ma muud, kui seda, et ka teie saate lugemiselamuse ja kui olete ise midagi põnevat leidnud, siis jagage linke ka blogi kommentaariumis. 

1. Kui ma näen pealkirju "Ära kiirusta vananema! Igapäevased harjumused, mis meid vanemaks muudavad", siis ma ei jäta selliseid lugusid vahele. Siin on välja toodud ka üks põhjus, mis on aitab mul kiiremalt vananeda. Ma ei jäta kunagi magustoitu vahele. Kuid lugege neid soovitusi Iluguru lehelt. Link on siin.

2. Inglismaal elades sai minust kuningapere fänn. Ma ise ka ei usu seda, kuid nendest kirjutati nii palju, et ma hakkasin sellele järjejutule kuidagi kaasa elama. Mu ema oli omal ajal nii suur printsess Diana fänn, et luges temast läbi iga loo, mis kuskil Eesti ajakirjas ilmus ja kui Diana autoõnnetuses hukkus, nuttis mu ema köögis ja süütas tema mälestuseks küünla. Ema oli omadega nii läbi, et alguses sain aru, et tal on sõbranna ära surnud ja siis selgus, et printsess Diana hoopis. Ma arvan, et Inglise kuningaperest ongi minu esimene mälestus köögis nuttev ema ja sellepärast ei ole ma nendest edaspidi midagi eriti lugenud. Kes ikka tahab oma nutvat ema meenutada? Inglismaal asjad muutusid ja täna hommikul lugesin ma Daily Mailist pikka lugu, kuidas kuninganna Elizabethi 90ndast sünnipäevast tehakse dokfilmi. Hertsoginna Catherine on avalikkuses vähe intervjuusid andnud ja seal kuuleb ka teda rääkimas. Link on siin.

3. Erinevalt Inglise kuningaperest, kelle tegemisi ma olen alles paar aastat jälginud, oli kunagi minu lugemislaual kõik, mis puudutas Madonnat. Ostsin temast isegi mingi hirmkalli raamatu. Minu seintel olid Madonna plakatid, ma tantsisin peegli ees päeva jooksul kümme korda järjest loo "Holiday" järgi (šampoonipudel käes) ja tahtsin üldse olla sama cool kui tema. Oma lemmiku langemist on alati raske vaadata ja ometi näeb terve maailm, kuidas end botoxit täis süstinud staar purjus peaga laval tuigerdab ja oma fännil tissi paljaks tõmbab. Kommentaarid on liigsed, kuid vastukajasid Madonna viimase nädala tegemistele saab maailma meediast lugeda küllaga. Küllap ei mõju talle hästi see, et tema poeg Rocco soovib elada normaalset elu koos oma isaga Inglismaal ja Madonna on hooldusõiguse lahingu kaotanud. Link on siin.

4. Kõige rohkem naudin ma sisustusajakirju. Vogue avaldas 40 kõige ilusamat elututuba ja siin on küll midagi nii emale kui ka tütrele. Soovitan vaadata! Te leiate kohe mitu põhjust, miks oma elutuba värske pilguga üle vaadata ja võibolla isegi ümber tõsta! Link on siin.

5. Donald Trump pakub Ameerika presidendivalimistel sellist showd, et terve maailm on mures. USA väljaanne Politico edastas, et Trump ei ole elukutseline poliitik, kuid oma kõnedega annab nii mõnelegi tuntud poliitikule silmad ette, kuna tal on nädalas üle 60 vale ja liialduse. Mina olen igatahes Hillary Clintoni poolt. Kuid kel huvi, siis Trumpi liialdusi tasub lugeda. Link on siin.

Head lugemist! Vaata samuti: Giveaway: Võida Yves Saint Laurent lõhn "Black Opium"

Milleks raha koguda? Ehk Elizabeth Ardeni limited edition leiud!

Minu armastus Elizabeth Ardeni kosmeetika vastu on kestnud alates ajast, kui otsisin huulepalsamit, mis pakuks kiiret lahendust kuivusest valutavate huulte vastu. Nagu paljud juba arvata võivad, oli selleks Elizabeth Ardeni 8 Hour Lip Repair Balm. Pärast seda ostsin endale talveks Elizabeth Ardeni 8 Hour näokreemi ja nõnda on sellest saanud minu väike traditsioon nimega Elizabeth Arden. 

Kui väljas läheb külmaks ja mu nägu hakkab kuivusest kiskuma, võtan kasutusele Elizabeth Ardeni 8 Hour näokreemi. Kui paljud on kurtnud, et nendele ei meeldi Ardeni 8 Hour kreemi lõhn, siis mina nii tühjast probleemi ei tee. Ma ei arvagi, et näokreem peaks lõhnama nagu vahukommid ja kakao. Mida veidram lõhn, seda minulikum asi.

Igal aastal annab Elizabeth Arden välja limiteeritud kollektsiooni. Mul on omakorda traditsioon, et kohe kui see müüki tuleb, ostan endale kollektsioonist ühe või kaks asja. Näiteks üleeelmisel aastal otsin endale nende päikesepuudri ja kuna see on lihtsalt nii ilus, siis ma ei ole raatsinud seda kasutada. Call me crazy. Sel aastal kannab Elizabeth Ardeni uus, muinasjutulisest suvisest päikeseloojangust inspireeritud värvikollektsioon nime Sunset Bronze Limited Edition Color Summer 2016. Minu pilku püüdsid kohe huuleläiked ja kui ma uudistest läbi jooksnud fotode põhjal ei suutnud otsustada, millist huuleläiget endale osta (küll mul on alles suured mured!), siis poes piisas ühest pilgust, et otsus langetada. Valisin endale šampanja tooni huuleläike. Lugesin, et samal ajal kui huuleläige peaks kõik pilgud endale püüdma, tegeleb ta ka kasulikuga: toidab ja niisutab huuli. Nimelt on läikepigmente ja mitmedimensioonilisi pärleid sisaldavad huuleläiked rikastatud ultraniisutava Aloe Vera ja huuli hellitavate ning kaitsvate A, C ja E vitamiinidega. 

Talvel tuli Elizabeth Ardenil välja limited edition 8 Hour näokreem ja loomulikult pidin ma selle endale saama. See hõbedane kreemipurk meenutas pigem jõuluehet ja leidis peagi oma koha minu vannitoas. Minu praktilise meelega õde ütleks selle peale: "Tore ikka, et firmad mõtlevad igal aastal välja uusi üllatusi. Ikka selleks, et sinusugused rõõmuga oma raha ära annaksid!" Kuid selline ma juba kord olen. Alati valmis, kui on vaja raha kulutada! Lõpuks elan ju vaid korra. Millised on teie lemmiktooted Elizabeth Ardenilt?

Kas Eestis on liiga palju blogisid?

Kui ma kaks aastat tagasi blogiga alustasin, olin indu ja ideid täis. Kuid seejärel avanes uus uks. Mulle kukkus sülle võimalus töötada kahes erinevas linnas lisaks Tallinnale, vaheldumisi Pariisis ja Londonis. Seega panin kõik asjad ootele ja pühendusin tööle, mis oli mulle usaldatud. Suurlinnad muudavad meid. Tallinnas tagasi igatsen küll Londonit ja Pariisi, kuid Eesti tundub mulle taas nii armas.

Ma ei kiskunud ennast päris blogimaailmast lahti, lugesin erinevaid Eesti blogisid ja otsustasin, et kui naasen lõplikult Eestisse, on kindlasti ka minul üht-teist lugejatega jagada. Mu õde ütleb, et Eestis on juba liiga palju blogisid ja minu ettevõtmine on waste of time. Oh, kui julgustav! Samas. Võibolla on tal õigus? Kuid ka maailmas on miljoneid blogisid, täpset arvu ei tea keegi, sest neid sünnib igal minutil. Igal blogil on oma väike või suur lugejaskond. Iga pott leiab omale sobiva kaane. Ehk leian mina teid? Ehk leiate teie mind? Lõpuks ei ole ma tulnud Eestit vallutama. Ma olen siin, et kirjutada asjadest, mis mulle meeldivad ja asjadest, mida ma armastan. 

Peaaegu iga kord lennujaamaas aega parajaks tehes, õnnestus mul alati endale midagi uut osta. Seega on mul varasalves palju kosmeetikat, millest kirjutada. Palju ehteid, mida tahan teile näidata. Palju mõtteid, mida tahan jagada. Üks mõte on see... See polegi vist mõte, vaid hirm. Ma kardan, et mul on ostmisega mingi kiiks, sest pärast asja ostmist, ei pruugi ma seda avada või kasutama hakata. Võibolla annaks sellele küsimusele mõne adekvaatse vastuse psühholoog? Iseendas sobramine on ohtlik tegevus, see võib lõppeda liigse eneseanalüüsi ja suurte süüdistustega. Kuid just nendeks tegevusteks mul aega ei ole. Võibolla tulevikus? Võibolla mitte kunagi? Võibolla juba homme? Pelgan, et kui ma endasse sügavamalt vaatan, kukun justkui Alice jäneseurgu. Kaks aastat tagasi, kui võtsin vastu uue töö, kukkusin samuti Alice`i kombel justkui urgu. Kuid ma kohtasin palju fantastilisi inimesi ja minust endast sai tunduvalt rõõmsam inimene. Eestist on nii tore ära käia. Kes vaidleb vastu? Kuid Eestisse on veel toredam tagasi tulla. Kas keegi vaidleb vastu?   

Põigates Pariisi tagasi, siis käisin kõige rohkem nende muuseumides ja parfüümipoodides, kus uitlesin niisama ja nuusutasin parfüüme. Tavaliselt lahkusin kotike käes. Kuidas muidu? Need fotod tegin Guerlaini poes, kus müüja, kelle jaoks olin saanud püsikliendiks, lubas mul pilte teha. Mida öelda tänase postituse lõpetuseks? Või hoopis alustuseks? Welcome back! Ärge unustage kommenteerida, kuidas teile meeldib minu blogi uus kujundus? Avaldage ka mõtted, kas Eestis on juba liiga palju blogisid :)